Küberruumi turvalisus on liikumas vabatahtlikult eneseregulatsioonilt rangelt kontrollitud ja seadusega sätestatud raamistikku.
Kui varem muretsesid küberturbe nõuete pärast vaid pangad ja riigiasutused, siis uus Euroopa Liidu NIS2 direktiiv laiendab vastutust tuhandetele Eesti ettevõtetele. See ei ole pelgalt bürokraatlik lüke, vaid vastus reaalsele ohupildile, kus tarneahelad ja keskmise suurusega ettevõtted on muutunud küberkurjategijate peamiseks sihtmärgiks.
Mis muutub?
Peamine muudatus on ettevõtte juhtkonna vastutus. Küberturvalisus ei ole enam ainult “IT-poiste mure”, vaid strateegiline risk, mille maandamise eest vastutavad tegevjuhid ja juhatuse liikmed isiklikult. Seadus nõuab nüüdsest:
- Süstemaatilist riskijuhtimist: Ettevõte peab teadma oma nõrku kohti.
- Intsidentidest teavitamist: Küberrünnakutest tuleb teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) ettenähtud aja jooksul.
- Tarneahela turvalisust: Te peate veenduma, et ka Teie partnerid ja tarnijad on turvalised.
Keda see puudutab?
Kuigi fookuses on olulised sektorid (energeetika, transport, tervishoid), laieneb direktiiv ka toidutööstusele, jäätmekäitlusele ja digiteenuste pakkujatele. Isegi kui Teie ettevõte ei ole otseselt NIS2 nimekirjas, võivad Teie suurkliendid hakata Teilt nõudma vastavust neile standarditele.
Kust alustada?
Esimene samm on küberturvalisuse audit. See annab ausa ülevaate hetkeseisust ja kaardistab puudujäägid võrreldes uue seaduse nõuetega. ITmees aitab Teil selles rägastikus orienteeruda, pakkudes praktilist abi, et muuta kohustuslik seadusetäit turvaliseks konkurentsieeliseks.